Maksuresidentsuse kontroll: 183 päeva, vorm R ja residentsuse tõend

Maksuresidentsus otsustab, millises riigis tuleb tulu deklareerida. Eesti ettevõtte omamine, e-residendi kaart ega Eesti pangakonto seda küsimust ei lahenda — need on eri asjad, mida omavahel segatakse kõige sagedamini.

Küsimus kerkib tavaliselt aasta vahetusel, ja see ei ole juhus: päevi loetakse kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul, mistõttu jaanuaris hakkab arvestus paljudel uuesti peale.

Kaks testi, millest piisab ühest

Füüsiline isik on Eesti resident, kui täidetud on kas üks või teine tingimus. Mõlemat korraga vaja ei ole.

• Elukoht on Eestis — see test ei sõltu üldse päevade arvust
• Eestis viibimine vähemalt 183 päeva kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul

Juriidilise isiku puhul on reegel lihtsam: Eesti seaduse alusel asutatud ettevõte on Eesti resident, sõltumata sellest, kus elab omanik või juhatus. Just see teeb e-residendile olukorra, kus ettevõte on Eesti resident ja omanik ei ole.

Kuidas päevi tegelikult loetakse

Siin on detail, mida enamik arvutusi eksib. Sisse ei lähe ainult täispäevad.

• Osaliselt Eestis veedetud päev läheb arvesse täispäevana
• Saabumise ja lahkumise päev loetakse mõlemad sisse
• Periood ei ole kalendriaasta, vaid kaksteist järjestikust kalendrikuud — see võib ulatuda üle aastavahetuse

Praktikas tähendab see, et sagedaste lühivisiitidega inimene jõuab 183 päevani kiiremini, kui ta ise arvab. Kaks päeva Tallinnas iga nädal annab aastas üle saja päeva, ja lennupiletid on selle kohta tõend.

Kust oma staatust vaadata

Residentsus on kirjas Maksu- ja Tolliameti andmebaasis ja seda saab e-MTAs oma andmete alt kontrollida. Seal on kirjas kehtiv staatus ja kuupäev, millest see kehtib.

Kui staatus on vale või puudub, esitatakse residentsuse määramise avaldus — vorm R. Eestisse saabuv inimene esitab selle ise. Kui inimene peab ennast residendiks mõnes teises riigis, tuleb vormile lisada selle riigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõend.

Maksuamet võib teha kande residendiks olemise kohta ka kohe saabumisel, kui on alust eeldada, et inimene viibib Eestis vähemalt 183 päeva, või kui ta on tulnud Eestisse elama asumise kavatsusega. Staatust ei pea seega tagantjärele kuus kuud ootama.

Millal on vaja residentsuse tõendit

Tõendit küsib tavaliselt keegi teine, mitte Eesti. Kõige sagedasemad olukorrad on need.

• Välismaine maksuhaldur tahab kinnitust, et tulu on juba maksustatud Eestis
• Välismaine pank või maaklerifirma küsib tõendit konto avamisel või maksu kinnipidamise määra vähendamiseks
• Kahe riigi maksuleping lubab madalamat määra, aga ainult residentsuse tõendi alusel
• Kaks riiki peavad mõlemad inimest oma residendiks ja vaidlus tuleb lahendada

Viimane olukord on kõige ebameeldivam ja kõige tavalisem inimestel, kes kolisid aasta keskel. Kaks riiki ei loe päevi ühtemoodi, ja kuni asi on lahendamata, võib sama tulu olla deklareeritud kaks korda.

Mis läheb tavaliselt valesti

1. 1Arvatakse, et Eesti ettevõte teeb omanikust Eesti maksuresidendi. Ei tee — need on kaks eraldi küsimust.
2. 2Arvatakse, et e-residendi kaart annab maksuresidentsuse. Kaart on digitaalne isikutunnistus, mitte maksustaatus ega elamisluba.
3. 3Loetakse ainult täispäevi ja jäetakse saabumis- ja lahkumispäevad välja. Sellest tuleb enamik valesid arvutusi.
4. 4Lahkutakse Eestist, aga vormi R staatuse muutmiseks ei esitata. Andmebaasis jääb kehtima vana staatus, ja deklaratsiooni ootab Eesti edasi.
5. 5Tõendit hakatakse otsima siis, kui välismaine maksuhaldur seda juba nõuab, mitte varem.

Kui olukord on segane

Kui elu käib kahe riigi vahel, ei ole vastus loetav ühest tabelist: vaadata tuleb päevi, elukohta, pere asukohta ja maksulepingut selle konkreetse riigiga. Meie büroos teeb seda maksuaudiitori kogemusega inimene, ja alustame alati samast kohast — kalendrist ja lennupiletitest, mitte oletustest.